Kerema KultuurikodaFestival 2017 - Kerema Kultuurikoda

Festival 2017

VI Pühalepa muusikafestival toimus 4.-6. augustil 2017 Hiiumaal Pühalepa kirikus.

Festivalil astusid üles:

Ansambel Hortus Musicus
Andres Mustonen (viiul, ansambli kunstiline juht)
Anto Õnnis (tenor)
Tõnis Kaumann (bariton)
Riho Ridbeck (bass, löökpillid)
Olev Ainomäe (pommerid, plokkflöödid)
Valter Jürgenson (tromboonid)
Tõnis Kuurme (dulcian, plokkflöödid)
Imre Eenma (viola da gamba)
Taavo Remmel (kontrabass)
Ivo Sillamaa (orel)

Hortus Musicus andis oma esimese kontserdi aastal 1972. Ansambel asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni eestvedamisel ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi terves maailmas. Sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes, leidis grupp entusiaste oma nooruslikud energiad ühendades ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutades (kuivõrd seda lihtsalt eriti polnud võtta) Hortus Musicuse oma tee ja näo. Keskne roll ideede generaatorina oli Andres Mustonenil. Tema leppimatus kehtiva režiimi nagu ka muusikas väljakujunenud kivinenud arusaamadega tõukas grupi avastusretkele senitundmatu Bachi-eelse muusika maailma. Hortuse musitseerimist iseloomustab ennekõike stambivaba ja loominguline suhtumine meist ajaliselt, ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. Sattumata küll otsesesse vastuollu “autentse” või “ajalooliselt informeeritud” musitseerimislaadiga, ei ole Hortus seda kunagi pidanud eesmärgiks omaette. Seetõttu kõlavad Hortuse kontserdid ja salvestused värskelt, arusaadavalt ja jõuliselt – see on tänapäeva inimeste elav muusika.

Andres Mustoneni (1953) muusikaavastamine on käinud väga tavatut teed. Tema noorpõlve fanaatiline huvi kaasaja muusika vastu tegi 70. aastate algul kannapöörde vanamuusika ja kristliku muusika suunas. 1972. jõudis see vanamuusika ansambli Hortus Musicus asutamiseni, mis elab oma rahvusvahelist vitaalset kontserdielu tänini. Läbi interpreedi- ja muusikukarjääri on Andres Mustonen kasvanud sooloviiuldajaks ning dirigendiks. Ta juhatab kuulsaid orkestreid maailma kultuurimetropolides Moskvast Münchenini ja Helsingist Eilatini Iisraeli lõunatipus, musitseerides tippsolistega nagu Natalja Gutman, Julian Rachlin, Juri Bašmet, Gidon Kremer, Frans Helmerson, Jaakko Ryhänen, Eliso Virsaladze, Dmitri Sitkovetski, Michel Lethiec, Monica Groop, Ivan Monighetti, Patrick Demenga, Aleksei Ljubimov, Inesa Galante, Pavel Vernikov, Ramon Jaffé, Francois Leleux, Patric Gallois, Andreas Frölich ja paljud teised. Samuti on sageli tema partnereiks eri rahvaste traditsioonilise muusika ringkondade tuntud meistritega. A. Mustonen on juhatanud kontserti ka kuulsas Musikvereini saalis Viinis. Oma laiapõhjalise ja ulatusliku muusikalise ajalookogemuse kannab ta üle nii klassikalise, romantilise kui uue muusika esitustesse. See pole aga see uus muusika, mis haaras noort Mustoneni 1960. aastate algul, mil ta huvitus avangardist ja häppeningist. See on harmooniline uus muusika, mille loojaiks Gija Kantšeli, Arvo Pärt, Krzysztof Penderecki, Philip Glass, John Tavener, Vladimir Martõnov, Avet Terterjan, Valentin Silvestrov, Aleksander Knaifel. Mitmed neist on pühendanud talle oma teoseid. Mustonen on ka paljude eesti heliloojatega – E.-S. Tüür, P. Vähi, G. Grigorjeva, H. Tulve, A. Uibo jpt. – tihedas loomingulises kontaktis ning nende teoste esmaettakandja. Mustoneni dirigendirepertuaar ulatub barokiaegsetest suurvormidest uusima muusikani, Bachist, Pandereckini. Eriline koht kuulub siin suurteostele vaimuliku, oratoriaalse ja lavalise muusika vallas. Muusikaga tegeledes on talle iseloomulik spontaansus, improvisatsioonilisus ja elav musitseerimine. “Orkester pole minu jaoks mitte staatiline vormistus, vaid muusikutest koosnev elav organisatsioon, mille liikmed üksteist omavahel täiendavad ja mõjutavad.” Aja jooksul on Andres Mustonenil tekkinud lai muusikutest sõprusring, kellega ta koos musitseerib: “Ma pole kunagi laval inimesega, keda ma ei tunne, kes pole mu sõber ja keda ma ei armasta.”

Jaak Sooäär (elektrikitarr) on Eestis praegu üks väljapaistvamaid ja toimekamaid džässmuusikuid. Ta on lõpetanud Tartu Ülikoolis majandusteaduskonna (1994), Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli (1996) ja Kopenhaageni Rütmimuusika Konservatooriumi (2001). 2001. aastast õpetab ta kitarri ja ansamblit Eesti Muusika- Ja Teatriakadeemia džässmuusika osakonnas, alates 2004. aastast on ta osakonna juhataja ja 2010. aastast professor. 2004. aastal asutas ta Eesti Jazzliidu, mis organiseerib džässitegevust Eestis ja tutvustab muusikuid välismaal. Jaak Sooäär on muusik, kelle tegevusest oluline osa ulatub piiri taha. 1990. aastate lõpust alates on ta esinenud teiste hulgas rahvusvaheliselt tuntud muusikutega nagu Tony Allen, Ray Anderson, Conny Bauer, Han Bennink, Raoul Björkenheim, Gavin Bryars, Will Calhoun, Daniel Erdmann, Anders Jormin, Dave Kikoski, Dave Liebman, Joe Lovano, Ron McClure, Karlheinz Miklin, Louis Sclavis, Harri Sjöström ja paljud teised. Kopenhaagenis õppimise ajal asutas ta ansambli The Dynamite Vikings, ta on mänginud veel sellistes kooslustes nagu Erdmann/Sooäär Dessert Time, Heavy Beauty, Kruglov-Sooäär Quartet ja Almost Zebra, külalis-
solistina WDR Big Bandis (Saksamaa), käinud turneel Euroopa noorte džässiorkestriga (1999) ja osalenud EBU Big Bandi töös Istanbulis (2003). Eesti ansambliga Eesti Keeled sai ta 2003. ja 2005. aastal Eesti muusika auhinna kui parim etno/folkartist. 2013. aastal sai kvartett Mustonen-Sooäär-Remmel-Ruben Eesti muusika auhinna parima džässiartistina plaadi eest „A Tempo“ (AVA Muusika). Sooäär oli esimene džässmuusik, kellele anti Eesti džässi aasta auhind (2007), samal aastal sai ta ka Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna. Jaak Sooäär on salvestanud muusikat ligikaudu 30 plaadile.

Ivo Sillamaa (klaver)
Ivo Sillamaa on lõpetanud Eesti Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) ning Moskva konservatooriumi. Võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse. Kuni aastani 1993 oli Eesti Riiklikus Konservatooriumis klaveriprofessor. On spetsialiseerunud vanamuusikale ja on ühtlasi ansambli Hortus Musicus liige – mängib klavessiini ja orelit. Astunud pianisti, klavessiinimängija ja organistina üles paljudes Euroopa riikides.

Meeli Lass (sopran) oli aastail 1992-1995 Estonia teatri solist. Tema esitatavate rollide hulgas on olnud Micaela (Bizet+ ooperist Carmen), Papagena (MOzarti ooperist Võluflööt), Mimi (Puccini ooperist Boheem), Tebaldo (Verdi ooperist Don Carlo), Pousette (Massenet ooperist Manon), Mao Zedongi naine (Adamsi ooperi Nixon Hiinas kontsertesitusel. Ooperisolisti karjääri kõrval on ta esinenud kammerlaulja ja solistina mitmete vokaal sümfooniliste suurvormide ettekandeil (Vihmand "Laul õnnelikust Corydonist ja Phyllisest", Stravinski "Pulm", R.Strauss "Saksa Motett", Beethoveni missa C-duur, Händeli "Dixit Dominus", Pergolesi, Stabat Mater", Mozart Missa c-moll, jt.) ning tegelenud 12 aastat vokaalansambli "Amabile" juhendamise ja dirigeerimisega. Meeli Lass on teinud koostööd nii erinevate Eesti tunnustatud ansamblitega nagu Hortus Musicus ja NYYD Ensemble, kui laulnud ka mitmetes professionaalsetes koorides. 1990 ja 1992 aastal Eesti Filharmoonia kammerkooris ja aastatel 1989-1992 ja 2003-2014 RO Estonia kooris. Aastal 1993 võitis ta Eesti noorte interpreetide konkurssi "Con brio". Hetkel tegutseb vabakutselise lauljana.

Endrik Üksvärav (tenor ja dirigent) on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal (2004, Olev Oja) ja omandanud samal erialal magistrikraadi (2011, Hirvo Surva). Õppinud lisaks trompetit (Aavo Ots), metsasarve (prof Kalervo Kulmala) ja Hollandis Haagi Kuninglikus Konservatooriumis vanamuusika laulu (prof Peter Kooij). Endrik Üksvärav on juhatanud mitmeid puhkpilliorkestreid, kammerorkestreid ja kammerkoore. 2010. aasta sügisel pani ta aluse kammerkoorile Collegium Musicale. Koor on pälvinud kahel korral – aastal 2011 ja 2014 – Eesti Kooriühingult “Aasta koori” tiitli ja Endrik Üksvärav ise “Noor dirigent 2011” preemia. Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapital tunnustas Endrik Üksväravat tulemusliku solisti- ja dirigenditegevuse ning Pühalepa Muusikafestivali algatamise eest 2012.a. aasta-auhinnaga.  Kultuuriministeerium on kahel korral – 2013 ja 2015 – tunnustanud Endrik Üksvärava tegevust riikliku kultuuristipendiumiga.

Jorma Toots (klaver). Pianist Jorma Tootsi muusikaõpingud algasid Tartus, kus ta lõpetas H. Elleri nimelise Muusikakooli. Seejärel siirdus ta õppima Eesti Muusikaakadeemiasse, kus tema õpetajateks olid prof. Lilian Semper ja prof. Matti Reimann. Käesoleval ajal jätkab Jorma Toots muusikaalast enesetäiendamist EMTA doktoriõppes. Jorma Toots on esinenud erinevate ansamblipartneritega arvukatel kontsertidel kodu- ja välismaal, kõige pikem koostöö jätkub klaveriansamblis koos Ebe Münteliga, kellega on edukalt osaletud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel.
Jorma Toots tegutseb ka džässmuusikuna ning töötab õppejõuna Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja Tartu H. Elleri nimelises Muusikakoolis.

Kammerkoor Collegium Musicale
Tallinnas tegutsev Eesti tippkammerkoor Collegium Musicale (www.collegiummusicale.ee) on tuntud ja tunnustatud oma kõla ja kõrgetasemeliste esituste poolest. Koori dirigent on Endrik Üksvärav ja abidirigent Miina Pärn. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, erilisel kohal on eesti heliloojate looming (Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Tõnu Kõkrvits jt). Lisaks a cappella teostele esitatakse suurvorme. Koori eesmärk on pakkuda kõrgetasemelisi muusikaelamusi nii Eestis kui väljaspool. 
Koor on teinud koostööd erinevate dirigentidega nagu Tõnu Kaljuste, Andres Mustonen, Aapo Häkkinen (FIN), Kaspars Putninš (Läti), Jos van Veldhoven (Holland), Simon Carrington (UK), Darrel Ang (Singaur/Prantsusmaa), Mihhail Gerts jt. Samuti orkestrite ja ansamblitega: Helsingi barokkorkester , Rascher Saxophone Quartet, Tallinna Kammerorkester, Tallinna barokkorkester, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Corelli Barokkorkester, barokkorkester Barrocade (Iisrael), Iisraeli sümfooniaorkester Rishon Letzion ja Jeruusalemma sümfooniaorkester. 
Kuue tegevusaasta sisse jäävad kontserdid ja festivalid Itaalias (Gorizia, Arezzo, Rooma), Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Maltal, Iisraelis ja Jaapanis, sh koori Tokyo kontserdil osalesid ka Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür.  2017. aasta toob koorile kontserdid viies välisriigis – Iisraelis, Hollandis, Poolas, Saksamaal ja Soomes. Üheks aasta tähtsündumuseks on kindlasti Lera Auerbachi „72 Angels“ Eesti esiettekanne koos Rascher Saxophone Quartetiga. Eesti Kooriühing on tunnustanud Collegium Musicalet lausa kahel korral "Aasta koori" tiitliga (2014 ja 2011), Endrik Üksvärav on saanud Noore dirigendi preemia (2011) ja koori CD "Peegel peeglis" on premeeritud tiitliga "Aasta kooriplaat.

Ansambel Yxus
Koosseisus: Leho Karin (tšello), Harry Traksmann (viiul), Marrit Gerretz-Traksmann (klaver)

Uuenduslikust lähenemisest ja muusikalistest eksperimentidest inspireeritud YXUS Ensemble seab endale eesmärgiks kuulajat kõnetada ja muusikasse kaasa haarata erilisel viisil. NYYD Ensemble’st välja kasvanud YXUS Ensemble on varieeruva koosseisuga kammermuusikale orienteeritud nüüdismuusikaansambel. Ansambli eestvedajaks ja kunstiliseks initsiaatoriks on tšellist Leho Karin.

 

 

 

 

 

 

Piletid