PRIA toetab LEADER programmi kaudu Pühalepa muusikafestivali korraldamist
6. juuli 2016V Pühalepa Muusikafestivalil kõlavad Tüüri “Spectrumid” ja pühitsetakse Pühalepa kiriku orel
3. aug. 2016Laupäeval, 30. juulil möödub 130 aastat Pühalepa kiriku organisti ja Suuremõisa vallavanema Gustav Liidi sünnist.
5.-7. augustini toimuv Pühalepa muusikafestival on ellukutsutud Gustav Liidi järeltulijate poolt. “Teeme seda puhtalt omast initsiatiivist ja heast tahtest, sest soovime väärtustada ja kanda edasi oma vanavanaisa kultuurilembust ja panust siinse kogukonna arengusse, “ ütles Pühalepa muusikafestivali korraldaja MTÜ Kerema Kultuurikoda juhatuse liige Tõnis Peikel. “Festivaliga oleme kogunud raha Pühalepa kiriku oreli fondi – nüüd kui orel olemas, siis jätkame raha kogumist selle kuningliku instrumendi hoolduseks."
Gustav Liit sündis 30. juulil 1886. aastal Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas, Suuremõisa lähedal asuvas Kerema külas. Juba poisikesena tundis ta huvi muusika vastu ja õppis ühelt külamehelt viiulimängu. Noormehena käis ta helilooja Rudolf Tobiase isa, Käina kiriku köstri Johannes Tobiase juures orelimängu õppimas. Teenistust leidis ta Pühalepa kirikumõisas pastor Karl Otto von Malmi juures, kus ta töötas kutsarina, kiriku kellamehe ja orelimängijana.
Gustav abiellus 1908. aastal kodukülast pärit Mari Sakkoriga. Neil oli neli tütart. Neljas laps polnud veel sündinud, kui Gustav 1914. aastal mobiliseeriti Vene tsaariarmeesse. Ta pidi võitlema I Maailmasõjas kuni sõja lõpuni.
Pärast sõja lõppu kutsus pastor Malm Gustavi koos perega endaga kaasa Vormsi saarele. Gustav töötas aastail 1819-1921 Vormsi kirikus orelimängijana ja koorijuhina. Pärast pastor Malmi surma tuli Gustav perega tagasi Hiiumaale oma kodutallu ja jätkas tööd Pühalepa kirikus orelimängijana. Ühtlasi juhatas ta kirikukoori ning parandas ja hooldas Hiiumaa oreleid. Meisterdas koju harmooniumi, millel kõik ta neli tütart mängima õppisid. Tegi ise viiuli ja mängis sellel ka kirikus.
Gustav tundis hästi ka puutööd. Ta tegi ise koju kogu vajamineva mööbli, Suuremõisa koolile valmistas ta esimesed kaheistmelised pingid. Ta kuulus ühiskaupluse ja ühismeierei juhatusse, oli kindlustusseltsi kirjatoimetaja ja laekur, samuti aitas külamehi palvekirjade kirjutamisel. Mitmel korral oli ta valitud Suuremõisa vallavanemaks.
Gustavi elutee katkestas II Maailmasõda. Kui Eesti liideti Nõukogude Liiduga, määrati Gustav Pühalepa valla täitevkomitee esimeheks. Pärast Hiiumaa vallutamist Saksa vägede poolt lasti ta oma ametikoha tõttu maha Kärdlas 27.novembril 1941. aastal ja on maetud Kärdlasse ühishauda.
Aga orelit mängis Gustav Liit Pühalepa kirikus kuni oma surmani. Märgiline on ka see, et Gustav Liit oli viimane, kes Pühalepa kiriku orelil organistina mängis – II MS järel Pühalepa kiriku orel rüüstati ning orelihelid kirikus vaikisid.
Järjekorras juba viies Pühalepa muusikafestival toimub 5.-7. augustil Hiiumaal Pühalepa kirikus. Festivali keskmes on vanamuusika- ja kaasaeg, sh tegemist on teadaolevalt ainsa festivaliga kogu maailmas, kus igal aastal kõlab Hiiumaalt pärti helilooja Erkki-Sven Tüüri looming. MTÜ Kerema Kultuurikoja eesmärk on, et Pühalepa muusikafestivalid oleksid kõrgetasemelised, mitmekesised ja meeldejäävad.
Piletid on müügil Piletilevis ja enne algust kohapeal, saadaval festivali passid.
Koostöös Allika hosteliga on festivali ajal Pühalepa kiriku juures avatud festivalikohvik “Gustav”.
Fotol Suuremõisa vallavalitsus. Esireas vasakult viies vallavanem Gustav Liit.