XV Pühalepa muusikafestival toimub 31. juulist – 2. augustini Hiiumaal, Pühalepa ja Kärdla kirikus
Esinejad:
Kammerkoor Collegium Musicale on tuntud ja tunnustatud oma erilise kõla ja kõrgetasemeliste esituste poolest. Koori kunstiline juht ja dirigent on Endrik Üksvärav. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, erilisel kohal on vanamuusika ja Eesti heliloojate looming.
Koori tegutsemisaastatesse jäävad kontserdid ja festivalid nii Eestis kui Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Lätis, Maltal, Iisraelis, Liibanonis, Kreekas, Hollandis, Portugalis, Jaapanis, USA-s ja Kanadas.
Festivalidest on osaletud „Rhein Vokal“ ja Schleswig-Holsteini festivalil Saksamaal, Al Bustani rahvusvaheline festivalil Liibanonis, „Moravsky Autumn“ Brnos, Tšehhis ja „Wratislavia Cantans“ Poolas. Koostööd on tehtud Helsingi Barokkorkestri (Soome), Hamiltoni Filharmoonia orkestri (Kanada), Eesti Riikiliku Sümfooniaorkestri, Tallinna kammerorkestri, Klaaspärlimäng Simfonietta, Raschér Saxophone Quarteti (Saksamaa), NFM Leopoldinum Kammerorkestri (Poola), barokkansambliga Barrocade (Iisrael) jt.
Collegium Musicale on olnud regulaarselt eesti heliloojatelt uudisteoste tellijaks, sh Helena Tulve “See algab”, Galina Grigorjeva “Psalm 104”, Tõnu Kõrvits “Linnuteelaev”, Pärt Uusberg “Laurentsiuse lugu”, Maria Faust “Maarja missa”, Timo Steiner “Tarkus ja saatus” jt. Ainuüksi 2020. aastasse jäi kolme tunni jagu Eesti heliloojatelt tellitud teoste esiettekandeid, sh Erkki-Sven Tüüri “Canticum Canticorum Caritatis”.
2017. aastal võitis koor EBU rahvusvahelise koorikonkursi „Let the People Sing“ Grand prix, mis spordimaailmas on võrreldav olümpiavõiduga. Eesti Kooriühing on tunnustanud Collegium Musicalet kolmel korral aasta koori tiitliga (2017, 2014 ja 2011). Eesti Kultuurikapitali helikunsti sihtkapital tunnustas kammerkoori Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksväravat 2018. aastal aastapreemiaga Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui ka välismaal.
Collegium Musicale – kõlab hästi!
Tallinna kammerorkester
Tallinna Kammerorkestri (TKO) asutas 1993. aastal dirigent Tõnu Kaljuste. Kolme aastakümne jooksul on orkestrist kujunenud üks Eesti esinduskollektiive, kes on oodatud esineja kontserdilavadel nii Euroopas kui ka mujal maailmas. TKO on äratanud tähelepanu oma kunstiliselt terviklike kavade, stiilitundliku musitseerimise ja kõrgetasemelise interpretatsioonikunstiga. Orkestri mitmekülgses repertuaaris on esindatud nii baroki-, klassitsismi- kui romantismiajastu muusika; oluliseks osaks on 20. ja 21. sajandi heliloojate looming. TKO hinnatud keelpillimängijad astuvad regulaarselt üles ka solistide ja kammermuusikutena. TKO on esinenud paljudel mainekatel muusikafestivalidel. Kontserdireisid on orkestri viinud USAsse, Kanadasse, Jaapanisse, Hiinasse, Brasiiliasse, Argentiinasse, Mehhikosse ja enamikesse Euroopa riikidesse. Euroopa nimekamate kontserdisaalide kõrval on üles astutud ka New Yorgis Carnegie Hallis ning Pekingi Keelatud Linna kontserdisaalis. 2013. aastal pälvis Tallinna Kammerorkester Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. TKO on kaastegev Arvo Pärdi autoriplaadil „Adam’s Lament”, mis tõi dirigent Tõnu Kaljustele 2014. aastal Grammy.
Havryil Sydoryk (klaver)
Noor pianist Havryil Sydoryk sündis 2009. aastal Ukrainas Kiievi äärelinnas. Kuueaataselt hakkas ta klaverit mängima.2022. aastal pidi ta sõja tõttu Ukrainast lahkuma. Esmalt õppis ta aasta Pariisi linnakonservatooriumis, seejärel kolis 2023. aastal Tallinna ning alustas õpinguid Tallinna Muusika- ja Balletikoolis, kus õpib tänaseni. Tema klaveriõpetajaks on Age Juurikas ja klavessiiniõpetajaks Reinut Tepp. Eesti keele omandas ta vaid loetud kuudega.
Havryil säras läbi “Klassikatähtede” hooaja kõikides voorudes ja sai kõrgeid punkte nii žüriilt kui ka publikult. Estonia kontserdisaalis võeti ta etteaste vastu ovatsioonide saatel ja žüriil jagus noorele pianistidele vaid kiidusõnu. Lisaks “Klassikatäht 2025” tiitlile tunnustati Havryili mitme eripreemiaga – ta pälvis Klassikaraadio, ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja MustonenFesti eripreemiad. Samuti kuulus talle publiku poolehoid, mis selgus läbi hooaja toimunud telefonihääletusega.
Andekas noormees on lisaks õppinud viiuli- ja flöödimängu, kitarri, klavessiini ja komponeerimist.
Dirigent Rasmus Puur on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni erialal (õppejõud Tõnu Kõrvits, Rene Eespere), õppides lisaks ka dirigeerimist (õppejõud Tõnu Kaljuste) ning heliloomingu vahetusüliõpilasena ka Helsingi Sibelius Akadeemias (õppejõud Juhani Nuorvala).
Rasmus Puuri loomingut on esitanud pea kõik Eesti professionaalsed kollektiivid (sh ERSO, Tallinna Kammerorkester, Rahvusooper Estonia orkester, Vanemuise sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Nargenfestivali orkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor) ning paljud harrastuskollektiivid. Tema sulest pärinevad kaks ooperit, sümfoonia, viiulikontsert, oboekontsert, kolm kantaati, sümfoonia- ja keelpilliorkestri teoseid ning hulgaliselt väikevorme. Puur on ka hinnatud ja viljakas arranžeerija ning orkestreerija. Ta on olnud muusikaline juht ja dirigent mitmel muusikalavastusel (ooper “Katuselt” (NO99/Põhuteater), muusikal “Shrek” (NUKU)) ning loonud teatrimuusikat Tallinna Linnateatris, Eesti Draamateatris, Ugala teatris, Rakvere teatris ja Kinoteatris/Nargen Operas.
Rasmus Puur oli 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” ideekavandi autor (koos Veiko Tubinaga) ja peadirigendi assistent, juhatas 2019. aasta juubelilaulupeol segakoore. Peadirigendi assistendi ja segakooride dirigendi rollis oli ta ka 2025. aasta üldlaulupeol. Aastast 2015 on Rasmus Puur Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkestri dirigent. 2021. aasta oktoobrist on Puur Eesti Vabariigi presidendi kultuurinõunik. Ta on pälvinud mitmeid tunnustusi, teiste seas Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (2017), Veljo Tormise stipendium (2020), Tõnu Kaljuste stipendium (2021), LHV heliloomingu Au-Tasu (2021), Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia (2021).
Isabella Runge (klarnet) on noor eesti klarnetist, kelle mitmekülgne karjäär on juba praegu tõstnud ta Eesti muusikamaastikul nähtavale kohale. Isabella on tegutseb aktiivselt solisti, orkestrandi ning kammermuusikuna.
2025. aasta sügisel sai aga Isabella valituks üheks kuuest
osalejast telekonkursil “Klassikatähed”, mis kulmineerus finaalkontserdiga Estonia kontserdisaalis, kus Isabella tõi esitusele C. M. Von Weberi Klarnetikontserdi nr 2 koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.
Runge on professionaalset koostööd teinud paljude Eesti ning rahvusvaheliste orkestritega: Tallinna kammerorkester, Pärnu linnaorketer, Põhjamaade sümfooniaorkester, Edinburgh Pro Orchestra, Šotimaa kammerorkester, Šotimaa rahvuslik sümfooniaorkester, Šotimaa BBC sümfooniaorkester jpt.
Runge alustas klarnetiõpinguid 8-aastaselt Tallinna Muusikakoolis, kust astus edasi Tallinna Muusikakeskkooli. Lõpetades keskkooli kuldmedaliga suundus ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse prof. Toomas Vavilovi juurde. Sealt viisid õpingud ta UK-sse Šotimaale, kus ta 2025. aasta suvel omandas bakalaureusekraadi kiitusega Šotimaa kuninglikus konservatooriumis Glasgows, õpetajateks John Cushing, Maximiliano Martin (SCO), Yann Ghiro (BBC SSO) ning Josef Pacewicz. Hetkel õpib Isabella Runge Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistratuuris, õppejõuks Taavi Orro (ERSO).
Harald Trass (kitarr) alustas kitarriõpinguid 2010. aastal Nõmme Muusikakoolis ning jätkas õpinguid aastatel 2016–2021 Tallinna Muusikakeskkoolis. Alates 2021. aastast õpib ta Saksamaal Kölni Muusika- ja Tantsukõrgkoolis prof. Gerhard Reichenbachi käe all. Ta on täiendanud end meistriklassides mitmete tunnustatud kitarristide juures, nagu Roberto Aussel, Rémi Boucher ja Dale
Kavanagh. Harald on esinenud nii ansamblites kui ka orkestri ees ning andnud soolokontserte Saksamaal. Ta on saavutanud auhinnalisi kohti mitmel kitarrikonkursil.
2025. aastal pääses ta maailma ühe mainekama kitarrikonkursi, Koblenzi kitarrikonkursi, teise vooru. Konkursil „Klassikatähed 2025“ pälvis Harald Trass II koha.
Harald Trassi mängu iseloomustab mitmekesine kõlakujundus, tugev lavaline kohalolu ning kõrge väljenduslikkus.