XIV Pühalepa muusikafestival toimub 27. juulist.-3. augustini 2025 Hiiiumaal, Pühalepa ja Kärdla kirikus
Esinejad:
Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja
Eesti Rahvusmeeskoor on üks tuntumaid ja mainekamaid meeskoore maailmas. Algselt à cappella teoseid esitanud meeskoor on kasvanud kogu maailmas tuntud professionaalseks kollektiiviks, kelle tegevuses on tähelepanuväärne osa suurvormide ettekannetel. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Järgnevatel aastakümnetel on koori juhatanud Harald Uibo, Uno Järvela, Olev Oja, Kuno Areng, Ants Üleoja, Ants Soots, Kaspars Putniņš jt. Alates hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja.
Rahvusringhäälingule salvestav koor on teinud koostööd firmadega Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, Alba Records, GB Records, Virgin Classics, Aurora Ondine, Toccata Classics, SOOND ja Chandos Records. 2004. aastal võideti koorimuusika kategoorias Eesti esimene Grammy Sibeliuse kantaatide salvestise eest firmale Virgin Classics, kaastegevad tütarlastekoor Ellerhein, ERSO ja dirigent Paavo Järvi. Eesti Rahvusmeeskoor on oma pika tegutsemisaja jooksul andnud üle 7000 kontserdi alates Eestist kuni Põhja-Ameerika ja Aasiani. 2024. aastal käidi esinemas Saksamaal ja Soomes, 2025. aasta veebruaris esines Rahvusmeeskoor Jaapanis, andes Tōkyōs à cappella kontserdi ja osaledes Šostakovitši 13. sümfoonia ettekannetel. 2015. aastal omistati Eesti Rahvusmeeskoorile ja Mikk Üleojale riigi kultuuripreemia avalikkuse ette jõudnud väljapaistvate tööde eest.
Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve
Ansambel Vox Clamantis sai alguse 1996. aastal ning esialgu lauldi vaid gregooriuse laulu. Õige pea tekitas aga Vox Clamantisele omane kõlavärv, fraseerimine ning muusikatunnetus huvi mitmeis eesti heliloojais ning praeguseks on ansamblile kirjutanud neist paljud. Ansambli kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve.
Lisaks on Vox Clamantisele teoseid kirjutanud David Lang, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Toivo Tulev, Evelin Seppar, Galina Grigorjeva, Tõnis Kaumann, Sven Grünberg, Henrik Ødegaard jt. Vox Clamantis seab alati esiplaanile sõnumi ning selle vahendajana on ta leidnud tee paljude inimeste südameisse. Ansamblit on tunnustatud Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga ning kultuurkapitali aastapreemiaga. Ansabli salvestused on võitnud Grammy, Diapason d’Or’i ning olnud BBC Music Magazine’i, Taani raadio aastaauhinna ja Hollandi Edison Award’i nominendid. Vox Clamantise muusikat on kasutatud ka Oscari võitnud Paolo Sorrentino filmis La Grande Bellezza. Ansambel Vox Clamantis teeb koostööd plaadifirmaga ECM Records.
Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav
Tänavu 15. tegutsemisaastat tähistav kammerkoor Collegium Musicale on tuntud ja tunnustatud oma erilise kõla ja kõrgetasemeliste esituste poolest. Koori kunstiline juht ja dirigent on Endrik Üksvärav. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, erilisel kohal on vanamuusika ja Eesti heliloojate looming.
Koori tegutsemisaastatesse jäävad kontserdid ja festivalid nii Eestis kui Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Lätis, Maltal, Iisraelis, Liibanonis, Kreekas, Hollandis, Jaapanis, USA-s ja Kanadas.
Festivalidest on osaletud „Rhein Vokal“ ja Schleswig-Holsteini festivalil Saksamaal, Al Bustani rahvusvaheline festivalil Liibanonis, „Moravsky Autumn“ Brnos, Tšehhis ja „Wratislavia Cantans“ Poolas. Koostööd on tehtud Helsingi Barokkorkestri (Soome), Hamiltoni Filharmoonia orkestri (Kanada), Eesti Riikiliku Sümfooniaorkestri, Tallinna kammerorkestri, Klaaspärlimäng Simfonietta, Raschér Saxophone Quarteti (Saksamaa), NFM Leopoldinum Kammerorkestri (Poola), barokkansambliga Barrocade (Iisrael) jt.
Collegium Musicale on olnud regulaarselt eesti heliloojatelt uudisteoste tellijaks, sh Helena Tulve “See algab”, Galina Grigorjeva “Psalm 104”, Tõnu Kõrvits “Linnuteelaev”, Pärt Uusberg “Laurentsiuse lugu”, Maria Faust “Maarja missa”, Timo Steiner “Tarkus ja saatus” jt. Ainuüksi 2020. aastasse jäi kolme tunni jagu Eesti heliloojatelt tellitud teoste esiettekandeid, sh Erkki-Sven Tüüri “Canticum Canticorum Caritatis”.
2017. aastal võitis koor EBU rahvusvahelise koorikonkursi „Let the People Sing“ Grand prix, mis spordimaailmas on võrreldav olümpiavõiduga. Eesti Kooriühing on tunnustanud Collegium Musicalet kolmel korral aasta koori tiitliga (2017, 2014 ja 2011). Eesti Kultuurikapitali helikunsti sihtkapital tunnustas kammerkoori Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksväravat 2018. aastal aastapreemiaga Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui ka välismaal.
Collegium Musicale – kõlab hästi!
Toomas Trass on helilooja ja organist. Ta on lõpetanud 1986. aastal Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria erialal Leo Semleki, René Eespere ja Helju Taugi juhendamisel ning 1992. aastal prof Lepo Sumera kompositsiooniklassi Tallinna Konservatooriumis, õppides paralleelselt orelit prof Hugo Lepnurme juures. 1998. aastal omandas Trass magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemias prof Jaan Räätsa käe all. Ta on täiendanud end oreli alal Josef Sluysi juures Brüsselis (1990), José Luis González Urioli juures Hispaanias (1992–1993) ning Alkmaari festivalil Hollandis (1999). Toomas Trass on kuulunud ansamblisse Grotest, mis tegeles erinevates stiilides improviseerimise, uute stiilide leiutamise ja tuntud teoste parodeerimisega. Alates 1993. aastast töötab Toomas Trass Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias oreli ja muusikateooria õppejõuna (aastast 2006 dotsent) ning aastast 2002 õpetab muusikateoreetilisi aineid Tallinna Ülikoolis. Lisaks on ta olnud muusikateoreetiliste ainete õppejõud Tallinna Muusikakeskkoolis, õpetanud orelikunsti ajalugu, pidanud seminare varajasest hispaania orelimuusikast ning olnud aastatel 1995–2000 Tallinna Püha Vaimu koguduse peaorganist. Organistina on Trass esinenud nii solisti kui ka ansamblistina lisaks Eestile Belgias, Poolas, Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal, Hollandis, Leedus, Soomes, Rootsis, Venemaal, Ameerikas jm. Trass on olnud mitme eesti helilooja uudisteose esmaettekandja.
Indrek Vau on ligi 20 aastat olnud ERSO trompetirühma kontsertmeister, tegutsedes samal ajal aktiivselt ka solisti, kammermuusiku ja pedagoogina. Ta on teinud kaasa mitmete välisorkestrite koosseisus: soolotrompetistina Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestris ja Tapiola Sinfoniettas, orkestrandina Soome Raadio sümfooniaorkestris ja rühma kontsertmeistrina Turu Linnaorkestris. Alates 2011. aastast on ta Helsingi Barokkorkestri liige.
Kammermuusikuna on ta olnud mitmete teoste tellija ja esmaesitaja, ansamblipartneriteks pianistid Mati Mikalai, Marko Martin, Ralf Taal ja Peep Lassmann, organist Ines Maidre ning löökpillimängija Madis Metsamart. Indrek Vau esitab enamuse oma soolorepertuaarist firma Bach-Spada trompetitel ja vanamuusikat Francis Tomesi meistripillil.
Indrek Vau soleerimisel on Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi talletatud suurem osa Eesti heliloojate trompetimuusikast. Ilmunud on ka kaks CDd: koos pianist Mati Mikalaiga “Eesti trompetimuusika” ning koos ERSO ja dirigent Paul Mägiga plaat Eino Tambergi trompetikontsertidega. Vau on pälvinud Eesti Kultuurkapitali interpreedi aastapreemia (2008) ning Helikunsti sihtkapitali aastapreemia silmapaistva solistitegevuse ja väsimatu eesti muusika salvestamise eest (2017) ja Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi tiitli (2021).